Jirreden Laila Mari Bransfjell Snåasese båata jïh sov vuesiehtimmien «Gusnie soptsestimmie» bïjre soptseste

Saemien sïjte edtja vuesiehtimmiem «Gusnie soptsestimmie – Et sted for fortellinger» vuesiehtidh. Jirreden, rahkan 28. biejjien tsåahka 13.00 Laila Mari Saemien Sïjtese båata jïh sov vuesiehtimmien bïjre soptseste.

Laila Mari Bransfjell. Guvvie: Jïjtje.

Laila Mari Bransfjell Prahkeste jïh saanti sïjteste båata. Dïhte vætnam lyjhkoe jïh dan ïedtjen gaavhtan aaj lea vætnojne jïlleskuvlesne barkeme jïh lohkeme. Juktie dïhte Sámi Allaskuvlesne Guovdageaidnusne jïh Jïlleskuvlesne Göteborgesne (HDK) vætnan bïjre lohkeme.

Dïhte aaj lea ovmessie vuesiehtimmine meatan dåeriedamme. V.g. giesien 2017 die dïhte Rørosmuseen vuesiehtimmiem «Saepmie roenen byjreskinie” dåeriedi. Laila Mari aaj » Duodji dreamers” dåeriedi, mejtie Riddu Riððu, Senter for nordlige folk og Samisk kunstmagasin öörnin. Laila Mari sov eksaamene-barkoe HDK:ste dunnie «Duodji dreamers” vuesiehtimmesne provhki. Daan tjaktjen satne aaj «Bergstadstipendet» Röörosen tjïelteste åadtjoeji.

PRM Saemiedigkeste: Madtjeles ihke Rïjhkerevisjovne lea saemien lïerehtimmiem goerehtamme

Daan biejjien rïjhkerevisjovne lea reektehtsem goerehtimmeste buakteme mij vuesehte saemien learohkh maadthskuvleaalteren sijjen reaktah saemien gïelelïerehtæmman jïh lïerehtæmman saemien gïelesne åadtjoeh, men jienebh viesjiesvoeth lïerehtimmiefaalenassesne.

Ulmie goerehtimmine lea orreme vuarjasjidh mejtie saemien learohkh hijven jïh seammavyörtegs faalenassem saemien gïelelïerehtæmman jïh lïerehtæmman saemien gïelesne åadtjoeh, jïh guktie staateles vierhkievierhtieh leah sjïehtesjamme juktie dagkeres faalenassem gorredidh. Goerehtimmie lea boelhken 2015-2018 bïjre.

Reektehtsisnie vååjnesasse båata skuvleaajhtere vaenie jïh mujvies bïevnesh eejhtegidie jïh learoehkidie vadta reaktan bïjre saemien gïelelïerehtimmien jïh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne. Viesjiesvoeth lïerehtimmiefaalenassesne saemien learoevierhtievaanoen gaavhtan, vaenie saemien lohkehtæjjah gååvnesieh jïh viesjiesvoeth öörnedimmesne jïh tjïrrehtimmesne maajeööhpehtimmeste.

Reektehtse aaj vuesehte aktöörh mej dïedte vierhkievierhtiej åvteste juktie saemien gïelelïerehtimmiem jïh lïerehtimmiem saemiengïelesne nænnoestidh, eah nuekies bæjjese fulkh mejtie råajvarimmieh bueriedimmieh vedtieh. Rïjhkerevisjovne aaj sjïerelaakan tjïerteste ij guhte Maahtoedepartemeenten vueliegællan ektievoetijste dïedtem utnieh ellies daajroevåaromem
tsiehkien bïjre gorredidh. Dovne mejtie learohki reaktah illesuvvieh jïh mejtie kvaliteete ööhpehtimmesne jïh learoevierhtine hijven jïh seammavyörtegs saemien gïelelïerehtimmiefaalenassem jïh lïerehtimmiefaalenassem saemiengïelesne gorredieh.

Saemiedigkie lea madtjeles Rïjhkerevisjovne lea fokusem bïejeme saemien lïerehtæmman. Dah leah vuesiehtamme vihkeles haestemh jïh joekehtsh mejgujmie tjuara guhkiebasse barkedh.

Saemiedigkieraerie. Guvvie: Saemiedigkie

– Daate sæjhta mijjem viehkiehtidh dennie guhkiebasse barkosne jïh lïerehtimmieåejvieladtjide haestedh råajvarimmieh darjodh juktie eevre tjïelkelaakan vuesiehtidh gusnie nuepie gååvnese bueriedimmieh darjodh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.

Dååjrehtimmiej mietie Saemiedigkie såemies dejstie konklusjovnijste veelelaakan damta mejtie rïjhkerevisjovnereektehts tjuvtjede, dej gaskem haestemh maajhööhpehtimmine jïh
hospiteradimmine. Rïjhkerevisjovnereektehtse gaskem jeatjah eevre tjïelkelaakan tjïerteste fer gellie aktöörh meatan.

– Daate lea digkiedimmie maam mijjieh Saemiedigkeste maaje vaeltebe, joekoen guktie doh jeenjemes voernges aktöörh saemienööhpehtimmiem bæjjese fulkieh. Vuejnebe gaskem jeatjah Maahtoedepartemeente ij nuekieslaakan saemien learohkh meatan vaeltieh sijjen nasjonaale råajvarimmine, jïh mijjieh vuejnebe fylhkenålman eevre tjïelkelaakan lea guektiengïerth råålla dovne goh vaaksjomeåajvaladtje jïh maajhööhpehtimmien ööhpehtimmiekoordinatbovre, Mikkelsen jeahta.
 
Saemiedigkie reektehtsem åtna goh joekoen vihkeles gosse laakemoenehtse edtja revideradimmine ööhpehtimmielaakeste aelkedh orrejaepien.

– Laakine maahta jarkelimmieh darjodh mah maehtieh jienebh dejstie haestiemijstie illedh, goh tjïelke tjïertestimmieh reaktan bïjre saemien lïerehtæmman jïh laakine vihtiestidh reaktam saemien learoevierhtide, Mikkelsen jeahta.

Saemiedigkie sæjhta nuepiem nuhtjedh guhkiebasse barkedh saemien lïerehtimmine. Goeven Saemiedigkie edtja dahkoesoejkesjem learoevierhtieevtiedæmman gïetedidh, gusnie ulmie lea dejtie ovmessie haestiemidie learoevierhtiesuerkesne bueriedidh tjïelke råajvarimmiejgujmie.

– Faageorrestimmien tjïrrh libie tjïelkelaakan fokusem bïejeme dïsse mij lea vihkielommes saemienööhpehtimmesne. Jïh vihkielommes gaajhkeste lea mijjieh sïjhtebe skraejriem vaeltedh dejtie ovmessie aktööride lïerehtimmiesuerkesne tjöönghkedh juktie haestiemidie digkiedidh, Mikkelsen jeahta, mij jaahka tjåadtjoehtæjjah gaajhkine njieptjine sijhtieh reektehtsem bæjjese fulkedh, juktie fïereguhten learohken reaktam saemienlïerehtæmman gorredidh jïh saemien gïelh vaarjelidh, mah leah håvhtadamme.

Maajja-Krihke Bransfjell lea Saemien Åålmegeraerien nööremes kandidaate

Maajja-Krihke Bransfjell lea 19 jaepien båeries jïh Prahkeste jïh Gåebrien sïjteste båata. Daelie satne lea Noerhte Universiteetesne lohkeminie jïh edtja lohkehtæjjine åarjelsaemiengïelesne sjïdtedh. Mearan Noerhte Universiteetesne lohkeminie satne aaj lea Saemien Åålmegeraaran veeljesovveme. Jïh daan jaepien gærhkoeveeljeme vuesehte Maajja-Krihke jeenjemes gïelh åadtjoeji jïh aaj lea dïhte nööremes kaandidaate mij lea Saemien Åålmegeraeresne tjahkesjeminie.

-Lim onnetje dearkoes gosse gærhkoeveeljemen illedahkem vööjnim. Juktie idtjim daejrieh guktie lea Saemien Åålmegeraeresne tjahkasjidh, maam edtjem darjodh jïh numhtie. Mohte gosse tijje vaasi ussjedim daate guhte hijven gåerede. Jukie mijjieh Saemien Åålmegeraeresne aaj libie naanh tjånghkoeh ååtneme jïh dillie ektesne soptsestimh jïh åahpanimh, Saemien Åålmegeraerien voestes kandidaate, Maajja-Krihke Bransfjell jeahta.

Maajja-Krihke Bransfjell lea 19 jaepien båeries jïh Saemien Åålmegeraerien nööremes kandidaate.
Guvvie: Jenny-Krihke Bendiksen

Maajja-Krihke jeahta sijhti Saemien Åålmegeraeriem dåeriedidh juktie tuhtjie hijven naanh noerh aaj åadtjoeh raeresne tjahkasjidh. Jeahta vihkeles noerh aaj åadtjoeh dej aamhtesidie lutnjedh jïh aaj åadtjoeh jïjnjem jiehtedh. Maajja-Krihke aaj jeahta dan leah gellie vaajmoe-aamhtesh mah leah vihkeles sutnjien, v.g. åarjelsaemiengïelem, båatsoem jïh psykiske healsoem vaarjelidh.

-Mov mïelen mietie gaajhkesh dovnesh tjuerieh hijven-laakan veasodh. Juktie daajram gellie mah eah hijven-laakan barkosne, gåetesne jallh båatsosne utnieh, Maajja-Krihke jeahta.

Rahkan 22. biejjien raejeste 24. biejjien raajan Saemien Åålmege fuelhkietjåanghkoe Tråantesne öörni. Gellie almetjh dahkoe böötin jïh Maajja-Krihke jeahta lij naa hijven programme daan jaepien. Fuelhkietjåanghkoen doekoe Saemien Åålmegeraerie aaj jaepietjåanghkoe öörni jïh desnie mijjieh meehtimh vuejnedh gieh leah aadtjegh Saemien Åålmegeraaran veeljesovveme.

-Fuelhkietjåanghkoen doekoe gellie ovmessie aamhtesh digkiedimh, v.g. guktie gærhkoe edtja dåemiedidh gosse ov-læhkoe heannede. Juktie vihkeles gærhkoe aaj maahta oksem rïhpestidh gosse v.g. ov-læhkoe heannede, Maajja-Krihke jeaahta.

Daesnie maahtah lohkedh gieh leah Saemien Åålmegeraaran veeljesovveme:

  • 1: Maajja-Krihke Bransfjell – 125 gïelh åadtjoeji.
  • 2: Paul Bendikk Jåma – 120 gïelh åadtjoeji.
  • 3: Laila Anita Otervik – 114 gïelh åadtjoeji.
  • 4: Laila Kristine Danielsen Lifjell – 110 gïelh åadtjoeji.
  • 5: Roger Bendiksen (voestes vaara) – 109 gïelh åadtjoeji.
  • 6: Sonja Kristine Danielsen (mubpien vaara) – gïelh åadtjoeji
  • 7: May Bente Anita Jønsson (gåalmeden vaara) – 106 gïelh åadtjoeji.
  • 8: Maths Mortensson (njealjeden vaara) – 101 gïelh åadtjoeji.
  • 9: Pål Kristoffer Toven (vïjhteden vaara) – 97 gïelh åadtjoeji.
  • 10: Kjell Jøran Jåma – 91 gïelh åadtjoeji.
  • 11: Lars Ivar Danielsen – 91 gïelh åadtjoeji.

PRM Saemiedigkeste: Raastendåaresth museumeprosjektem dåårje

PRM: Raastendåaresthmuseumeprosjektem dåårje. Saemiedigkieraerie 332.000 kråvnah dåarjojne Saemien Sijtese prosjektese «Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi» vadta.

Ulmie prosjektine lea metodihkeles jïh teknologeles vuekieh evtiedidh mah maehtieh bievniemisnie saemien kultuvreste jïh saemien daevierijstie åtnasovvedh. Prosjekte lea interreg-prosjekte dej golme saemien museumi gaskem Saemien Sijte Nöörjesne, Ájtte Sveerjesne jïh Siida Såevmesne. Lissine Luleå tekniske Universiteete jïh University of Lapland Rovaniemisne meatan laavenjostosne.

Henrik Olsen. Guvvie: Kenneth Hætta.

– Dan gaavhtan dovne Nöörje jïh Såevmie stoerre prosjekth juhtieminie daelie juktie saemien daeverh bååstede åadtjodh dejtie saemien museumidie, dellie iemie doh saemien museumh orrelaakan ussjedieh guktie edtja jïjnjene daeverh jïh jïjnjene histovrijem vuesiehtidh, buektedh jïh dej bïjre bievnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.

Norsk folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum Oslosne edtjieh lehkiem dehtie saemien våarhkoste mij åålmehmuseumisnie gååvnese, bååstede sertedh saemien museumidie. Daan giesien dam minngemosth latjkoem sertemen bïjre aajhterevoeteste jååhkesjin, jïh Saemien Sijte edtja lehkiem dehtie åarjelsaemien våarhkoste dåastodh. Jaepien 2017 Nasjonalmuseet Såevmesne sjæjsjali abpe sov saemien våarhkoem bååstede vedtedh don saemien museumasse Siida Inarisne.

Gellieh dejstie daevierijstie mejtie edtja bååstede sertedh leah dan hiejjies guktie tjuara orre vuekieh gaavnedh dejtie vuesiehtidh. Prosjektesne edtja daajbaaletje autentiske bievnemem sjugniedidh saemien kultuvreste jïh kultuvreaerpijste saemien aarvoej, identiteeten jïh jielije jieleden bïjre. Daate dorjesåvva evtiedimmien tjïrrh aktede orre saemien museumegieleste mij metodologeles jïh teknologeles vuekieh våaroeminie åtna.

Akte dejstie ulmijste prosjektine lea aaj raastehts baahtsemem jïh ektiedimmiem sjugniedidh dej golme museumi gaskem mah leah ovmessie bieline Saepmeste. Naemhtie museumh sijhtieh maehtedh sijjen sisvegem juekedh virtuellelaakan dovne jïjtsh guessiejgujmie, men aaj guessiejgujmie dejnie jeatjah museuminie. Naemhtie maahta guesside buerebe goerkesem abpe Saepmeste vedtedh dovne regijovni jïh laanteraastaj dåaresth. Daeverh edtjieh vielie jielije dorjesovvedh jïh åssjalommese lea interaksjovnem sjugniedidh guessien jïh daeveri gaskem.

– Prosjekte sæjhta vihkeles dåarjoe årrodh saemien siebriedahkedigkiedimmesne, men aaj vihkeles dåarjoe juktie jïjtjene histovrijem soptsestidh jïh jienebh guessieh jaksedh, Olsen jeahta.

Mov vaajmoegïele – baalka-raejkiem vaedtsieminie

Båetije våhkoen, rahkan 25.biejjien måantan ts. 19.00, Meerke Krihke Leine Bientie Tråanten gærjagåatan (Trondheim Folkebibliotek) båata. Satne edtja sov vaajmoegïelen jïh gærjan «Joekoen sjïehteles ryöjnesjæjja» bïjre håalodh.

Båetieh Tråanten gærjagåatan (Trondheim Folkebibliotek) jïh goltelh Meerke sov vaajmoegïelen bïjre soptsestidh. Maahtah vielie daan bïjre Tråanten gærjagåetien facebook-sæjrosne lohkedh.

Ih tjoerh leahpam maeksedh.

Buerie båeteme!

Sijhth noereåvtehkinie sjïdtedh? Dåeredh amma noereåvtehke-kuvsjem!

Rahkan 29. biejjien raejeste jåvleasken 1. biejjien raajan åadtjoeh noereåvtehke-kuvsjem dåeriedidh jïh lïeredh guktie noereåvtehkinie barkedh!

Gåessie datne leah daam kuvsjem dåeriedamme datne maahtah noereåvtehkinie dov saemien åålmegisnie barkedh. Dellie datne aaj åadtjoeh noereåvtehke saemien skyllemetjåanghkosne viehkiehtidh. Lea Saemien gærhkoeraerie mij daam noereåvtehke-kuvsjem öörnie.

Daan noereåvtehke-kuvsjen aamhtesh leah: Månnoeh Jupmelh, guktie åvtehke årrodh, jïh mij saemien jaahkoeööhpehtimmie lea.

Onnetje vielie noereåvtehke-kuvsjen bïjre:

  • Gåessie: Jaepien 2019, Rahkan 29. biejjien raejeste goeven 1. biejjien raajan. Programmme iehkeden doekoe aalka.
  • Gusnie: Romssesne.
  • 10 noerh maehtieh daam noereåvtehke-kuvsjem dåeriedidh.
  • Tjoerh 16 jaepien båeries jallh båarasåbpoe årrodh.
  • Tjoerh 1000kr maeksedh jis sijhth åvtehke-kuvsjine meatan årrodh. Maahtah gihtjedh jis dov åålmege (menighet) maahta dam maeksedh.
  • Saemien gærhkoeraerie (Samisk kirkeråd) dov fealadimmiem maaksa jïh mijjieh jijjegåårtesem öörnebe.
  • Informasjovne fealadimmien jïh jijjegåårtesen bïjre, maam tjoerh meatan vaeltedh, diett-informasjovne, gaskese-informasjovne (kontaktinformasjon) jïh numhtie åadtjode mænngan dijjieh lidie mijjese beavneme sïjhtede dåeriedidh.
  • Abpe hieljem gaajhkesh dovnesh edtjieh ektesne årrodh, jïh ij gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem jïh jijjegåårtesem laehpedh. Maahtah mijjine soptsestidh jis dov leah gyjhtelassh dan bïjre.
  • Jis datne leah jeahteme edtjh noereåvtehke-kuvsjem dåeriedidh, mohte rahkan 15. biejjien mænngan jeahtah ih maehtieh dåeriedidh, dellie tjoerh 550kr maeksedh (jis libie girtie-leahpam åasteme jïh ih leah doktovre-atteste jïh numhtie)
  • Rahkan 15. biejjien lea minngemes biejjie maahtah mijjese jiehtedh sijhth noereåvtehke-kuvsjem dåeriedidh.

Maahtah e-påastese sa976@kirke.no tjaeledh jis sijhth meatan noereåvtehke-kuvsjine meatan dåeriedidh.

Buerie båeteme!

Gallas «pub-iehkedem» jïh «jåvle-buertiem» öörnie: Konseerte Marja Mortenssoninie jïh Daniel Herskedaline

Goeven 6. biejjien bearjadahken, Gallas edtja «pub-iehkedem» Vikasne öörnedh. Desnie maahtah njaelkies beapmoeh byöpmedidh, njaelkies jovhkemesh jovkedh jïh dov voelpigujmie tryjjedidh.

Goeven 7. biejjien laavvadahken, Gallas edtja «jåvle-buertiem» öörnedh. Desnie maahtah bovtsen bearkoeh jïh gaskebiejjiebeapmoeh byöpmedidh. Marja Mortensson jïh Daniel Herskedal båetiejægan laavlodh jïh spealadidh mearan datne leah byöpmedeminie.

Ts. 18.00 maahtah gåatan tjaangedh jïh dellie 200kr maaksah. Ts. 19.30 maahtah bovtsen bearkoe-buffeem byöpmedidh jïh dellie 500kr maaksah (desnie Vikasne maaksah). Jis sijhth gåabpatjahkh konseerte jïh gaskebiejjiebeapmoem dåeriedidh dellie 600kr (konseerte+gaskebiejjiebeapmoe) maaksah.

Gallas lea saemien beapmoe- jïh gaavnesimmie-sijjie. Årromesijjie: Bukkvollveien 31, Vika, Glåmos. Maahtah konseerte-leahpa Vikasne åestedh. Laavvadahken ts. 17.30 datne aaj maahtah bussine Rööroste-Glåmos-Vikase fealadidh.

Raasten Rastah: filmh – tuhtjebe luste dan gellie almetjh diekie böötin

Don våhkoen fïlmhfestivaale man nomme «Raasten Rastah: filmh» Plassjesne öörnesovvi. Gåabpatjahkh Stig Eebre Somby jïh Thomas Ole Andersen lægan Aajegisnie barkeminie jïh dah guaktah lægan filmhfestivaalem stealladamme. Juktie daate voestes aejkien Raasten Rastah filmh-festivaale lea öörnesovveme jïh dan gavhtan Thomas Ole jïh Stig Eebrie jiehtiejægan luste vuejnedh dan soe gellie almetjh diekie böötin.

Dah guaktah jiehtiejægan tuhtjidh lij stoerre programme, jeenje deahpadi jïh tuhtjidh nov gujht hijven gåeredi. Juktie gellie almetjh v.g. Filmhfestivaalen rïhpestæmman, fïlmh-aeredsbeapmose jïh Sööfe-raajrose böötin.

-Mijjieh sïjhtimh jienebh almetjh Plassjen dajveste aaj filmhfestivaalese mïnnin, mohte læjhkan mijjieh libie geerjene filmhfestivaalen åvteste, Thomas Ole jeahta.

Mijjieh åadtjobe Ida Marie Bransfjell, Lene Ailin Brandsfjell jïh Aasta Joma Granefjell orre maana-raajrosne «Sööfe» vuartasjidh. Guvvie: Jenny-Krihke Bendiksen.

Dah guaktah aaj jiehtiejægan filmh leah dagkeres nænnoes meedija. Jiehtiejægan sïjhtidh dejnie filmhfestivaaline vuesiehtidh ibie daarpesjh naa stoerre barkoe darjodh. V.g. Dah Gïeleviehkieh vuesiehtieh guktie lea vihkeles fïlmine barkedh jïh guktie fïlmh almetjidie dijpieh.

-Mijjieh aaj noere-workshoppem utnimh jïh tuhtjimh dej fïlme lij buerie kvaliteete jïh lij luste vuejnedh. Juktie dah noerh vuesiehtieh gåerede saemiengïelesne fïlmigujmie barkedh. Tuhtjebe aaj gaajh vihkeles noerigujmie barkedh. V.g. Dah noerh åadtjoejin kafeesne barkedh jïh aaj fïlmem darjodh, Stig Eebre Somby jeahta.

Filmhfestivaalen åvtelen Stig Eebre Somby aaj buerkeste mannasinie tuhtjie daate filmhfestivaale daerpies jïh vihkeles lea:

-Voestegh lea vihkeles juktie lea dan vaenie råakedimmiesijjieh saemide. Dan åvteste gaajh vihkeles festivaalh jïh jeatjah areenah stealladidh. Daate aaj lea vihkeles juktie tjoerebe jallh daarpesjibie mijjen histovrijem orrestidh jallh ikth vielie tjaeledh, juktie ibie mijjieh daam tjaaleme. Daate saemien filmh-festivaale lea vuekie gumhtie maehtebe aaj mijjen histovrijen bïjre soptsestidh jïh vuesiehtidh mijjieh ennje daesnie. Juktie lea naa jïjnjh histovrije mijjen dajveste mij ij leah ennje filmen tjïrrh soptsestovveme. Sïjhtem aaj mijjen åarjelsaemien dajvem jïh kultuvrem filmen tjïrrh vuesiehtidh, Stig Eebre Somby jeahta.

Båetije jaepien dellie festivaale Raasten Rastah edtja Plassjesne öörnesovvedh. Thomas Ole jïh Stig Eebrie jiehtiejægan sijhtiejægan Raastan Rastah:filmh aaj edtja mubpien jaepien årrodh. V.g. Don jaepien Raasten Rastah öörnesovvi, daan jaepien Raasten Rastah: filmh öörnesovvi, båetije jaepien Raasten Rastah öörnesåvva jïh jaepien 2021 Raasten Rastah: filmh bist edtja öörnesovvedh.

Rætnoe maehtebe «Jikŋon II» (Frost II) Røros kinosne vuartasjidh mearan saemiengïelem goltelibie

Goeven 15. biejjien ts. 15.30 mijjieh maehtebe fïlmem «Jikŋon II» (Frost II) Røros kinosne vuartasjidh mearan saemiengïelem goltelibie.

Gellie almetjh geerjene sjidtin gosse Walt Disney jeehti «Jikŋon II» aaj edtja noerhtesaemiengïelesne årrodh. Fïlmen produseente, Peter del Vecho lea aarebi jeahteme tuhtjie luste Saemiedigkigujmie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne, jïh Saemieraerine barkedh jïh laavenjostedh. Satne aaj lea «Jikŋon I» (2013) dorjeme jïh jeahta «Jikŋon II» aaj inspirasjovne saemien siebriedahkeste åtna.

Daan våhkoen dellie dah mejtie fïlmesne saemiestieh aaj åadtjoejin Hollywood:ese fealadidh jïh «Jikŋon II»-premierem dåeriedidh.

Saemiedigkien presideente, Aili Keskitalo lea aarebi jeahteme tuhtjie öövre luste jïh satne joekoen gæjhteles dah saemien maanah åadtjoeh dam fïlmem dej ietniengïelesne goltelidh. Mijjieh daejrebe Ella Marie Hætta Isaksen jïh Mikkel Gaup göökte dejstie mejtie edtjieh fïlmesne saemiestidh. Keskitalo aaj jeahta tuhtjie joekoen hijven daate daan jaepien deahpede, juktie daan jaepien, 2019, lea FN’n aalkoeåålmegi gïelejaepie.

Daelie «Jikŋon II» lea noerhtesaemiengïelesne båateme, jïh dellie maehtebe onterdidh gåessie «Jikŋon II» aaj åarjelsaemiengïelesne båata?

Don våhkoen Gïeleviermie Plassjesne öörnesovvi

Don våhkoen, rahkan 7. biejjien raejeste 8. biejjien raajan Gïeleviermie Plassjen hotellesne öörnesovvi. Aajege, Gïelem Nastedh, Gïeleaernie, Sïjti Jarnge jïh Gïeleaernie ektine berkin jïh Gïeleviermiem öörnin. Gellie almetjh dahkoe Plassjen hotellese böötin jïh Aajegen åejvie, Toini Bergstrøm lea joekoen madtjeles Gïeleviermien åvteste. Satne aaj jeahta Gïeleviermien ulmie lea maahtoem digkiedidh, saarnodh jïh sinsitneste lïeredh.

Gellie almetjh Gïelevearman böötin. Guvvie: Tore Østby.

-Manne tuhtjem Gïeleviermie hijven gåeredi, jïh daan jaepien aaj hijven programme. Voestes biejjien aamhtese lij guktie saemien gïelide skreejredh, jïh mubpien biejjien aamhtese lij åarjelsaemien gïelebarkoen bïjre. Tuhtjem luste govledh maam dah jeatjah gïelejarngh darjoeh jïh mejnie dah leah barkeminie. Juktie dellie mijjieh åssjalommesh åadtjobe mejnie mijjieh Plassjesne maehtebe barkedh, Toini Bergstrøm jeahta.

Toini Bergstrøm jeahta åarjelsaemien dajve dan soe stoere jïh dan åvteste vihkeles ektine jeatjah gïelejarngigujmie barkedh. Juktie Gïeleviermie lea gïeleareena dejtie mah leah saemiengïeline barkeminie. Toini jeahta Aajegen leah gïeleareena maanide, noeride jïh geervide, jïh gïeleareena gïelebarkijidie aaj daerpies jïh vihkeles. Gïeleviermien ulmie lea maahtoem digkiedidh jïh sinsitneste lïeredh.

Daate vïjhteden jaepien Gïeleviermie lea öörnesovveme. Voestes jaepien, 2011 Gïeleviermie aaj Plassjesne öörnesovvi, jaepien 2015 lij Snåasesne, jaepien 2017 lij Raarvihkesne jïh daan jaepien dillie daam seminaarem bist Plassjesne sjïdti.

-Mijjieh edtjebe jåarhkedh dejtie seminaaride öörnedh. Dellie mubpien aejkien, jaepien 2021 dellie Sveerjesne sjædta. Ibie daejrieh ennje gusnie Sveerjesne, kaanne Staaresne, mohte ibie daejrieh ennje, Toini Bergstrøm jeahta.