Guvvie: Mental Helse Ungdom.

Datne saemien noere? Dåeredh dotkemegoerehtimmesne Mihá – noere saemiej psykiske healsoe

Datne saemien noere jïh 18-31 jaepien båeries? Dellie haestemem åadtjoeh meatan årrodh dotkemegoerehtimmesne Mihá – noere saemiej psykiske healsoe. Daate goerehtimmie haestemh jïh dååjresh gïetide mah leah ektiedamme dov saemien identiteetese jïh psykiske healsose. Dïhte aaj goerehtalla guktie datne dååjrh noere saemine årrodh. Goere gååvnese åarjel- julev jïh noerhtesaemiengïelesne, jïh daaroen.

Ulmie

Daennie dotkemeprovsjeektesne dah sijhtieh gïehtjedidh dov dååjrehtsh jïh damtesh – mah guktie lea noere saemine årrodh. Dah sijhtieh daejredh guktie datne damth jïjtsedh identiteetesne, jïh mejtie leah naan dïedtelgimmiem vuj laavsemem dov saemienvoeten gaavhtan dååjrehtamme gaskeviermesne jnv. Dan lissine aaj sijhtieh govledh guktie dov jielede lea – jïjtsedh vuajnamahaereste. Guktie dov sïjsbielesne damtah, jïh guktie ålkoebielesne vååjnoe – mejtie datne naan gïerve dååjrehtsh utneme fuelhkesne vuj byjreskisnie, jïh guktie dejtie gïetedalleme. 

Mij dagke buerie vuj båajhtoeh

Ij galkh guktie gænnah båajhtoeh årrodh daam provsjeektem åeliedidh. Mohte naan gyhtjelassh maaje gietskies saajrohth aamhtesi bïjre, guktie kanne beeke damtesh buektieh. Ih ennjeh daarpesjh vaestiedidh jis nimhtie damth. Daennie goerehtimmien mïnngiesæjrosne hov bïevnesh gaavnh, healsoefaaleldahkh jïh almetjh giej gujmie maahtah jearsoeslaakan soptsestidh, jis daarjpesjh. 

Guktie bïevnesigujmie mov bïjre?

Bïevnesh mah dov bïjre tjöönghkedamme edtjieh nuhtjedh veele guktie leah provsjeektebuerkiesnimmesne tjaalasovveme. Dov lea reaktah dejtie bïevnesidie gïehtjedidh jïh staeriedidh. Jih dov aaj reaktah daejredh guktie leah bïevnesidie gorrehtamme mubpiej gïehtjedæjjaj vööste.

Dan guhkie mij joem materiaalesne datnem mujhtehte, dellie dov lea reaktah:

  • gïehtjedidh magkerh bïevnesh utnieh dov bïjre,
  • bïevnesh jïjtjedh bïjre staeriedidh,
  • bïevnesh jïjtjedh bïjre slïejhtedehtedh,
  • kopijem åadtjodh jïjtjedh bïevnesijstie (dataportabiliteete), jïh
  • laejhtemem sedtedh persovnevaarjelimmien-moenehtsasse vuj daatagoerehtæmman, mah guktie leah dov bïevnesidie gietedalleme.

Ij galkh guhte gænnah dov soptsestimmeste maehtedh naan almetjem måjhtajidh vuj tjuvtjiedidh. Ij edtjh nommem vuj almetje-buerkiestimmiem gusnie gænnah årrodh. Aktem kodem datnem gurrede dov bïevneside.  Barre dah gööktesh Ketil Lenert Hansen jïh Jonas R. Kunst maehtieh dam læstoem vuejnedh. Naan gille dotkijh aaj dagke tjaalegem darjoeh daej bïevnesi muhteste, mohte anonymisifeereme bïevnesh dellie åadtjoeh. Eah sih tjoevtenjem åadtjoeh dan persovnebïevnesi kodem tjoevtedh gænnah. Ij guhte gænnah galkh maehtedh datnem åahpanidh daej daataj tjirrh. Anonymifiseereme aaj leah provsjeekten mïnngesne 31.12.2029.

Jåerhkemisnie dotkeme

Dah sijhtieh noeri psykihkie healsoem vuaptan sjïdtedh, mohte aktem vihkeles ulmiem daennie dotkemisnie aaj lea goerehtidh guktie dijjen dååjrehtsh værtoehtieh, jïh mannasinie. Dannasinie hov vaajtelieh datne edtjh dam goerehtimmie-leahpam tjirrehtidh fïerhte mubpie jaepien daej båetije luhkie jaepiej doekoe. Jis meatan daennie goerehtimmesne, dellie aaj maehtieh naan aejkien datnem gïhtjedh naan lissiegoerehtimmesne vaestiedidh. 

Share on facebook
Facebook
Share on twitter
Twitter
Share on linkedin
LinkedIn
Share on google
Google+